Tüviplaan on kaart , mis koondab olulisima põhi- ja teemakaartidest, sünteesib arengut mõjutavad olemasolevad tegurid ning väljendab territoriaalsest strateegiast tulenevad prioriteedid. Kokkuvõtvalt sisaldab tüviplaan endas kõige olulisemaid maakonna strateegilisest planeerimisest tulenevaid ideid ja ettepanekuid ruumilise väljendina.

Tüviplaani realiseerimine läbi sellest tulenevate projektide ja konkreetsete tegevuskavade võimaldab suunata energiat ning ressursse otsustavatesse kohtadesse tulemuslikumalt ja efektiivsemalt, st. aidata kaasa maakonna arengustrateegia põhieesmärkide saavutamisele.

Tüviplaan on kasutatav erinevate tasandite juhtimistegevuses. See aitab genereerida uusi ideid ning tagada tulevikku suunatud otsuste sisulist kvaliteeti.

Suurima üldistusena toob tüviplaan esile Pärnumaa perspektiivsed majandusruumid ja olulisemad arenguvööndid :

• VASAB 2010 ühe pilootala, Tampere-Helsingi-Tallinn-Riia (THTR)

arenguvööndi areaal moodustab maakonda läbiva arengukoridori koos Via Baltica maanteega ja võimaliku Rail Baltica kiirraudteega. Piirkonda tervikuna võib pidada Pärnu maakonna arenguteljeks, mille keskuseks on piirkonna majanduslik mootor Pärnu.

• Maakonna sisesed olulisemad arenguvööndid jäävad Pärnu linna ja ülejäänud

suuremate keskuste kui lokaalsete ”mootorite” (P-Jaagupi, Vändra, Kilingi-Nõmme , Häädemeeste) vahele , kus on olemas suhteliselt heas korras tehniline infrastruktuur ning kus tulevikus tuleb paremini ära kasutada keskuste koosmõjust tulenevaid eeldusi.

• Keerukam on lugu Põhja-Pärnumaal (Koonga-Kaisma), Läänerannikul

(Varbla-Tõstamaa) ja Lõuna-Pärnumaal (Tali). Siin on esmasteks meetmeteks olemasoleva majandusruumi korrastamine ning tehnilise infrastruktuuri (s.h. teedevõrgu) kapitaalne rekonstrueerimine.

Teedevõrgu väljaehitamine perspektiivse Põhja-Pärnumaa ümbersõidu majandusruumis (Koonga-P-Jaagupi-Kaisma) loob kvalitatiivselt uue ühendustee Kesk-Eesti ja saarte vahel. See omakorda toob antud piirkonda uut elu ning investeeringuid.

• Ka Lääneranniku majandusruumis on oluline teedevõrgu väljaehitamine Varblast

Pärnu suunal ja Virtsu-Tallinn suunal . Lisaks tuleb tähelepanu pöörata väikesadamate väljaehitamisele. Nende eelduste realiseerimisel koos Kihnu –Väina merepargi väljaarendamisega muutub Tõstamaa tõeliseks antud piirkonna keskuseks.

• Tali –Kilingi-Nõmme vahelise tee mustkatte alla viimine ei ole ainult Pärnu

maakonna sisene küsimus. Siitkaudu on väljapääs merele ka Viljandi ja Valga maakonna elanikele. See omakorda annab uue impulsi Tali ja Häädemeeste piirkondade arengule.

Tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine eeltoodud majandusruumides tagab arengu kiirenemise ja on eeltingimuseks nende muutumise arenguvöönditeks.

Tüviplaan väljendab väga näitlikult ka seda, et kõiki erisuunalistes arenguvööndites sisalduvaid võimalusi ära kasutades on Pärnust saamas tõeline Edela-Eesti logistiline keskus.

Pärnust lähtuvalt on tüviplaanile kantud ideed, mis väärivad edasiarendamist:

• uus maantee Via-Livonica kui Lõuna-Eesti telg ja Pärnu-Viljandi-Tartu kiirem otseühendus. See võiks tulevikus olla Narva-Tallinn maantee järel tähtsuselt teine Eesti ida-läänesuunaline transpordikoridor.
• Hansa-veetee turismiruum, mis võiks olla üks Eesti atraktiivsemaid turismimarsruute, sidudes hansalinnu Pärnut-Viljandit –Tartut ja nende vahelise veeteega.

Ilmekalt tulevad tüviplaanil esile piirkonnad, kus on kuhjunud probleemid (Pärnu lähiümbrus, rannikualad jne.)

Kokkuvõtvalt ongi tüviplaan mõtteline tüvi, mille okstest kasvavad edaspidi välja kõige olulisemad teemaplaneeringud, projektid , kavad.